Minu armas, lõbus ja tubli Kiisu!

Möödunud nädalavahetusel olin taas Tartus. Ikka loomulikult Kiisu juures! Ja pikemalt, kui kunagi varem - reede õhtust esmaspäeva hommikuni. Ja ma tundsin, et ma jääkski sinna. Sest eelmine nädal oli mul nii närvesööv, et kui ma Tartusse jõudsin, tundsin seal end taas hästi ja õnnelikuna. Kõik mured ja probleemid jäid selja taha, Tallinna. Nüüd aga olen tagasi Tallinnas, aga üks asi jäi mul ikkagi Tartusse maha... minu süda!
Uskumatu, aga nädalavahetusel täitus meil juba 3 kuud! Minu jaoks on see aeg olnud ääretult lühike, täis õnne ja armastust. Tahan, et ma oleks Kiisuga sama õnnelik ka siis, kui täitunud on 6 kuud, 13 kuud, 30 kuud, 300 kuud...
Laupäeval käisime kinos Ekraan. Selle käiguga tegin ma oma elus uue rekordi! Nimelt sai kinos järjest kahte filmi vaadatud, kogu ajaga 3 tundi ja 53 minutit. Filmideks olid Jahihooaeg ja 007: Casino Royale. Eriti soojalt soovitan kõigile minna Bondi filmi vaatama, sest nii head märulit on kino ekraanil lausa lust vaadata.
Ma ei tea, kas ainult mulle tundub nii või Kiisule ka, aga möödunud nädalavahetusel me naersime koos eriti rohkesti! Päevad olid täis nalju ja naeru! Lõpuks naersime juba igasuguste väikeste asjade üle, mida tavaliselt naljakaks keegi ei peagi. Vahepeal tekkis raskusi isegi naeru pidama saamisega.
Pühapäeval oli Kiisu ema sünnipäev, mistõttu ta juba varavalges (loe:polnud veel valgeks läinudki) üles tõusis ja salatit tegema hakkas. Mina, laisk inimene, loomulikult magasin edasi. Õde oli aga ka vaaritama tulnud ja tema käte tööst valmis lasanje. Mmmm... laupäeva õhtul üllatas Kiisu mind veel ka suurepärase pitsa valmistamisoskusega! :)
Mul tuli veel meelde üks vahva lõputu dialoog, mis meil reede õhtul kogemata tekkis:
Kiisu: Sa oled totu!
mina: Miks?
Kiisu: Niisama!
mina: Ei ole!
Kiisu: Oled küll!
mina: Miks?
Kiisu: Niisama!
mina: Ei ole!

Kiisu: Oled küll!
mina: Miks?
jne...
Ja ei saa ma ütlemata jätta ka seda, et väga positiivseks kujunes tutvumine nii Kiisu õe kui ka emaga. Mõlemad olid seltskondlikud, sõbralikud ja üleüldse toredad inimesed! Tõsi, õde olin ma korra enne näinud, aga see oli vaid hetkeks ning õues pimedas. Ning Kiisu asjaliku kasuisaga olin ma juba varem tutvunud.
Tagasihoidlikult võib kokkuvõtteks öelda, et terve nädalavahetus oli Kiisu seltsis imeline... ja paremgi veel! :)
Ootan jõule!

Sildid: , , ,

Äratus!

Täna hommikul, kui silmad avasin ja mobla pealt kella vaatasin, näitas kell 9:20 umbes! Oli kohe selge, et olen sisse maganud ja hetk hiljem taipasin, et ma ei pannudki eile õhtul tänaseks äratust. Põnev. Tuleb tunnistada, et mul vedas, et ma siis 11ni ei maganud. Igatahes olin ma hetkega püsti, uni läinud, riided seljas ja teel tööle!
Vahest võiks ka blogi kuidagi sellise äkk-äratuse teha! Eriti kuluks see mõnele sõbrale ära, kes blogimise vahest unarusse jätavad. Aga ega see kuluks ka mulle aeg-ajalt ära... aga samas, ega koguaeg ei jõua ja ei viitsigi! Ja kui mõtted veel kuskil mujal ringi rändamas või on tuju kuhugi läinud, siis pole mõtet blogimisest rääkidagi! Halama ma ka oma blogis ei kavatse hakata, kuigi ka seda on vahest ette tulnud.
Aga täna tahaks nii mõnegi asja ära mainida. Esiteks seda, et käisin pühapäeval kinos filmi SAW 3 vaatamas. Film oli alguses nii rõve, et lausa eelmise päeva pidustustest hakkas pohmell välja lööma. Ja enne filmi olnud coco-cola isu läks täiesti üle. Õnneks terve film nii rõve ja õudne ei olnud, nii et filmi lõpus oli juba suht hea enesetunne taas. Aga tagantjärgi pean tunnistama, et väärt film oli. Enne olin veidi pessimistliku eelarvamusega, kuna arvasin, et ega kolmas osa kahele esimesele osale vastu ei saa, aga tuli välja, et eksisin. Kolmas Saag oli täiesti võrdväärne kahe esimesega ja enamgi veel!
Ei saa mainimata jätta ka seda, et pühapäeval sai taas Compressoris käidud, keha kinnitas, ikka pannkoogi näol.
Esmaspäeval toimunud korvpallilahing Estoniaga läks juba kohtumise alguses väga tuliseks ja oli kohe näha, et nalja ei ole keegi platsile läinud tegema. Üllatus, aga meie (Eesti Raadio) võidutses ja seda alles peale lisaaega, tulemusega 49:46! Ise kartsin enne kohtumist, et tuleb kindel kaotus, kuigi lootsin loomulikult võitu. Kaks olulist faktorit, mis meid võidule viisid, olid arvatavasti Rauno Pehka valikud punktid (umbes 10), tema asjalikud nõuanded ja juhised ning see, et meid oli poole rohkem, kui Estonia mängijaid, mistõttu said meie mehed rohkem puhata ja olid platsil värskemad mängu lõpus!
Ning lõpetuseks - ennast kiitmast ma ei väsi! Olen ise alles kolmes tantsutunnis käinud, kui juba eile õhtul õpetasin ise töökaaslasele õpitud tantsusamme, kuna kaks viimast korda ei olnud teda kohal. Peesitas ta samal ajal Hispaanias ja Portugali rannikul hoopis. Ohjah, tahaks ise ka...

Sildid: , , , , , ,

Milline kaunis ilm!

Mõnus on vihmaga jalutada, tööle tulla ja koju minna. Isegi matkata ja jalgrattaga sõita on vihmaga hoopis mõnusam. Alguses lähevad prillid märjaks ja nägemine on häiritud. Seejärel lähevad kõigepealt jalanõud märjaks, seejärel püksid ja lõpuks ka alusriided, kui palju vaeva näha. Ühistransporti oodates tekib tunne nagu oleksin kodus dušši all. Milline ekstreemsus! Vihma tuleb armastada, nagu päikest ja lundki! Mis õigusega on vihm teistest loodusnähtustest halvem!? Ning kuni tänaseni ma arvasin, et rulluiustamine on selleks aastaks läbi, aga hommikul tööle tulles rullis üks inimene mulle vastu. Tõeliselt hea idee - vihmaga rullida! Ja pole paremat tunnet sellest, kui koju jõudes märjad riided kuivade vastu vahetada ja sooja teed kaminatule ees juua!

Sildid: ,

Tantsukursus on tõesti huvitav!

Aga minul on nüüd ruutrumba selge! Iseasi kui kauaks, aga eile oli tunniajane kursus. Tulemas on veel 7 tundi, mille jooksul peaks veel 7 seltskonnatantsu selgeks saama. Kursus toimub siin samas töö juures ja sinna kutsus mind mu töökaaslane. Hetkel olen väga rahul, et sellist võimalust käest ei lasknud. Olen ammu mõelnud juba tantsukursustele minemisest. Nüüd siis on see ka teoks tehtud! Üks asi, mis hetkel kohe veel meenus ja mida olen ammu unistanud ning ootab teoks tegemist, on hobusega ratsutamine! Kui mõnel tuttaval selline plaan kunagi teostumas, võiks mind ka nööbist kaasa tirida!
Raadios öeldis just hea lause maha! Et "Maailma lõpp tuleb kell pool seitse, aga õnneks pole veel teada mis päeval". Ma ei saagi aru, kas see oli tõsiselt öeldud või naljaga pooleks. Igatahes sama teeks välja, kui ma ütleks nii ka oma suremise kohta! Absurd...
Aga nüüd peagi Tartu poole teele! Mõtetes ma olengi juba Tartus. Nii et jah... nädalavahetusel pole mõtet mind tüüdata.

Sildid: , ,