kiisud ühistranspordis

Üks päev juhtus selline huvitav lugu, et nägin töölt koju minnes, ühes bussis, ühe tüdruku põues väikest kassipoega, kes mjäugus haledalt. Ei tea mis tal viga oli. Aga armas oli ta sellegi poolest. Nägin esmakordselt vist kiisut ühistranspordis...
Minu suureks üllatuseks aga juhtus päev hiljem enam-vähem sama olukord. Korvpallist koju sõites nägin bussis, kuidas ühe tüdruku süles oli kiisu väikses spordikotis, pea välja sirutatud ja uuris uudishimulikult ümbruskonda. Väga vahva oli teda jälgida, muie tuli lausa suule! :)
Tahaks omale ka kassipoega, aga millal see reaalselt juhtub, seda ei oska veel ennustada, kunagi tulevikus kindlasti!

Sildid: ,

Elu trollis!

Ma olen ühistranspordis igasuguseid asju näinud, aga see, mis eile juhtus, nägin ma küll esimest korda! Nimelt trammiga sõites, otsustas üks tüüp, et ta ei oota peatust ära, vaid läheb kahe peatuse vahel trammist maha! Ah et kuidas või? See käis väga lihtsalt! Tramm peatus valgusfoori taga ja tüüp lükkas trammi ukse jõuga lahti ja pressis end vahelt läbi ja oligi trammist väljas! Kuidagi eriti lihtne tundus see, mul jäi suu lahti igatahes mõneks ajaks...
Midagi sarnast nägin ka pool tundi hiljem trolliga sõites. Peale peatust kuulsin, et tagumisest uksest tulid lärmakad noored trolli peale. Alguses ma ei teinud välja, aga mõne aja pärast, kui troll liikuma peatusest hakkas, pöörasin siiski pilgu selja taha ja mida ma nägin!? Nägin, kuidas üks poiss oli trolli ukse vahel ja rabeles end välja...õue seega... ja trolli liikumise pealt. Ohh neid noori uljaspäid!
Ma ei imestaks, kui ma kunagi teeks special blogi, kus juttu ainult ühistranspordist ja sellega seonduvatest seiklustest...

Sildid: ,

"Jänesed!"

Eile kell 21 koju sõites venna poolt, tulid veel piletikotrolörid trolli peale! Ja nad olid nii kurja näoga, et mul tekkis selline tunne, et nad teevad mulle isegi siis trahvi, kui mul ka on kehtiv id-pilet olemas. Ja nagu kombeks saanud, ei leidnud ma, kui seda kiirelt vaja, oma id-kaarti rahakoti vahelt kohe üles. Alles siis leidsin, kui kõik plastikkaardid rahakoti sahtlist välja tirisin ja ükshaaval lappasin... Aga et siis kolmas kord juba! Kolmas kord juba sel aastal kontrolliti mult piletit. Ma olen juba täitsa rahul, et ma jänest ei sõida. Mäletan, et paar aastat tagasi oli kõva sõna, kui aasta jooksulgi kolm korda piletikontrolli nägin.
Alles hiljuti avastasin ma aga, et eriti mugav on ju vahest mobiiliga helistades omale id-pilet osta ja ajaperioodid, kaua pilet kehtib, on näiteks 1 tund, 2 tundi, 1 päev, 3 päeva, 10 päeva jne. Kel huvi, vaadaku täpsemalt siit. Ja hinnatabeli leiab siit!
Vend, kavalpea, tuli muidugi kohe ideele, mida ma ka ise vaikselt olen mõelnud, et võiks ju helistada koheselt siis, kui piletikontroll ühistransporti tuleb... huvitav, kas see trikk läheks läbi ka või? Proovige palun keegi ja andke mulle teada! :)
Ja siinkohal mainiks ka ära, et mis võluistmed need ühistransportides on? Enamus kordadel viimasel ajal, nii kui ma maha istun, tuleb mul 5 minuti jooksul selline uni, et ei suuda enam silmi lahti hoida! Arvate, et asi on päikeses, mis silma paistab? On tegemist kevadväsimusega? Ei usu! Ma ei tea enam üldse, mida uskuda...

PS! Vaatasin kalendrist, et juba kolme kuu pärast algab mul puhkus... Mitte, et mul töölkäimise vastu midagi on, aga kes see siis puhata ei tahaks! ;)

Sildid: , ,

Pessimisti seiklused jätkuvad!

Nii, loodame, et see postitus siia ei jää viimaseks! :P
Aga no see, mis minuga täna toimub, ei ole normaalne!
Esiteks siis kodunt linna poole tulema hakates, kui olin liftiga 5ndalt korruselt alla sõitnud, avastasin, et mul jäi rahakott maha. Tavaliselt ma kontrollin alati enne korterist väljumist kolm tähtsat asja üle - rahakott, mobiil ja võtmed! Kuna ma olin üksi kodus ja uksed tuli enda järel sulgeda, siis võtmeid oli seekord raske maha unustada. Mobla sai ilusasti tasku, aga ma ei kujuta ette, kuidas ma rahakoti maha unustasin.
Ok, see selleks. Ma juba pikisilmi ootan päikest. Ja päike tuligi. Täna ta säras! Otse minu silma, kui troll mustamäe teele keeras. Ja ikka mõnusalt kohe säras, madalalt ja otse silma... Ei jäänud mul muud üle kui istekohta vahetada.
Seejärel tuli piletikontroll trolli peale! Hehee, tillist sai, kes iganes kurjad jõud arvasid, et ma sõidan jänest! Ma olen korralik ühistranspordi kasutaja, vähemalt püüan olla. Aga arvake ära, kus mu ID-kaart asub!? Loomulikult rahakoti vahel. Ja nüüd tuletage meelde, mille ma oleks peaaegu koju unustanud! ;) Hetkeks kusjuures rahakoti vahel sobrades käis peast läbi mõte, et tänasele päevale kombekohaselt peaks ID-kaart olema kindlasti nüüd kadunud...aga ei olnudki! Ja peale seda, kui olin oma ID-kaardi ära näidanud, muigasin ma omaette (mõeldes tänasele päevale). Üks, kes mind sel hetkel imeliku näoga vaatas, arvas vist, et ma tõmbasin piletikontrolöri haneks! :D
Nii, kuna ma jooksin sel hetkel ajaga võidu, siis vaatasin, et mis kell on. Käekell näitas pool 3. Mõtlesin: "Hmm, pool 3? Kas mitte ma kodunt ei väljunud pool 3?" Ja siis ma jõllitasin tükk aega veel kella, kuni avastasin, et kell on seisma jäänud! Ma pidin peaaegu naerma hakkama. Mõtlesin, et see ei saa olla tõsi, aga no sekundi seier seisiski. Abiks oli siis mobiil, kust sain teada õige kella aja, mis oli juba 3...
Niisiis! Kui linna jõudsin, ei teadnud ma, kas õde saab hetkel rääkida, nii et tegin vastamata kõne. Tuli välja, et ta oleks saanud küll. Ja minu tehtud vastamata kõne avastas alles pool tundi hiljem ja kui ta mulle helistas, siis poole kõne peal jäi telefon tummaks. Ok, see veel ei tundunud imelik, sest selliseid trikke on ikka tele2&mobiil teinud. Aga kui järgmisel katsel peale paari sõnavahetust viskas mobiil lihtsalt pildi tasku, siis ei jäänud mul muud üle, kui mõtteis vanduda. Oleksin üksi kuskil olnud, oleksin valjusti vandunud, aga ma olin Viru keskuses rahvarohkes kohas. :P
Ok, telefon uuesti sisse lülitatud, avastasin, et telefonil saab aku kohe tühjaks. Kusjuures üks pulk vaheldus aeg-ajalt kahe pulgaga, mida ma polnud oma telefoni puhul näinudki. Kaks varianti: telefon on kas külmast lolliks läinud, või on asi tänases päevas!!!
Ja seda võiks vist ka veel mainida, et kui õega siis ikka õnnelikult kokku olime saanud ja prillipoe poole hakanud minema, siis tekkis kahtlus, et see võib-olla juba 3st kinni. Oleks tavaline päev olnud, poleks ma eriti pabistanud, aga tänase päeva puhul olin pea kindel, et pood ongi kinni, aga näed sa - eksisin! :D Ja nüüd ma olengi uute prilliraamide omanik! ;)
Vähemalt üks hea asi ka täna! :)
Peale seda pole jamasid juhtunud (va veel see, et kui raha automaadist võtsin, siis olid mõtted veel prillipoes ja kui tahtsin jalga kärmelt lasta automaadi juurest, siis tänu uuele softile hakkas automaat karjuma ja ma ei jätnudki oma kaarti automaati). Hetkel olen nüüd töö juures, kus teen aega parajaks ja kus mul mobiil laeb ilusasti! Loodan, et sellest hetkest on nüüd mu päeva pöördepunkt. Peab ikka nüüd endasse optimismi sisendama, ei taha võõrastele inimistele, kellega tunni aja pärast ühes toas viibin, muljet jätta, nagu ma olengi mingi pessimist! :))
Tänan tähelepanu eest!

Sildid: , , , , , ,

TV3

Eile kodu poole mustamäele trolliga sõites tulid peale mingi neiu ja mees rahmeldades. Seejärel hakkas neiu vene keeles karjuma: "Aidake, palun! Ta tapab mu!", mille peale kargas üks vanamemm püsti ja hakkas hüüdma "Kellel telefoni on, helistage politseisse." Rahvas muidugi eriti ei reageerinud, aga memm karjus edasi "Kellel telefoni on?". Selle peale ütles vene mees "Ma võin sinu ka ära tappa!" ja seejärel asi vaibus... Neiu liikus mehest eemale ja ma pidin enne trollist maha minema, kui too neiu ja mees seda tegid, nii et ma ei teagi, millega asi lõppes...

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Eile käisin sõbraga TV3 majas saate "Hoia ja keela" kahe saate salvestusel (29. ja 31.detsember). Tasuks ära mainida, et samas stuudios olen käinud kunagi ka Alex Lepajõe show´l! Meeleolu oli sealt suht lõbus, va see, et rezissöör palus pidevalt publikult tugevamat aplausi ja kaasa elamist. No kamoon, vägisi ei saa ju rahvast kaasa elama sundida, siis see ei ole enam loomulik! Aga vahva oli, nalja sai. Ja saatekülalised olid ka üle keskmise, esimene oli Vahur Kersna ja teine Tanel Padar. Huvitav oli aga see, et enne tehti vana-aasta viimase päeva saade, sel lihsal põhjusel, ma arvan, et enne oli tehtud just jõulusaade, kus saateosalised olid riietunud kas jõuluvanaks, jäneseks, põdraks või kelleks veel iganes ja küünlad olid laual... ju siis taheti ka, et vana-aasta õhtul on küünlad laual ja ei hakatud neid vahepeal ära korjama. Või siis oli hoopis saatekülaliste taga asi, ühele ei sobinud üks, teisele teine aeg! Aga mis on veel märkimisväärt, siis nägin ära ka "miljonimängu" saate stuudio, sain nuppe näppida, mida saatesse pääsenud mängijad ja publikumgi näpivad ning saatejuhi tooli sain ka ära katsetada... oli uhke tunne küll :)) Seejärel nägin ka eesti seebi "Kodu keset linna" stuudiod ära... hämmastav oli see, et seal tundusid need ruumid nii väiksed ja üksteisel kuklas olevat...aga telepildis tunduvad väga suured need ruumid...hmm...tehnika sajand, pole midagi öelda!
Tegelt on mul juba plaanis veel rääkida ühest märkimisväärsest isiklikust rekordist ja tõestada, et Tallinn on ikka väga väike linn! Aga nendest kunagi hiljem!

Sildid: ,