Kes ei tööta, see ei söö

Oh heldene aeg!
Vot selliste sõnadega pole ma küll veel ühtegi oma postitust alustanud. Aga praegu on mul selline tunne, kus tahaks kahe käega peast kinni võtta ja appi karjuda!
Tegelt ei midagi väga katastroofilist. Mõtlesin terve päev lihtsalt, et tahaks sellest ja teisest blogida, aga polnud aega ja nüüdseks hakkab mu mõtetelaegas juba üle ääre ajama ning ei jõua ja ei taha ja ei viitsi lihtsalt täna mitte midagi varasematest mõtetest rääkida. Tänasele päevale pani punkti aga hoopis poole tunni tagune telefonikõne töö juurest. Nagu eeldada võib, siis sellisel kellaajal tulev kõne töölt ei saa tähendada mitte midagi head. Ja nii ma siis rippusin paarkümmend minutit telefoni otsas vahelduva eduga, püüdes olukorda parandada, aga telefoni teel seekord suurt abi minust polnud. Olin võimetu! Teate, kui vastiku enesetunde see tekitab, kui teate, et suudaksite probleemi lahedada kohapeal, aga telefoni teel mitte? Prrr... Ma ei imesta, kui unemati mind täna öösel tööle viib... Kuulasin ka just mõni minut tagasi raadiost, kuidas saatejuht vabandas kuulajate ees tehnilise viperuse pärast... Seda ei olnud üldse meeldiv kuulda. Kurb!
Aga nu raskused on selleks, et neid ületada. Seekord ei saanud hakkama, aga see-eest oli väike õppetund! Õnneks ei olnud midagi nii hullu, et oleks pidanud praegu jalad kõhu alt välja võtma ja töö juurde tormama. Aga ka selliseid olukordi on ette tulnud. Siiski mitte minul, vaid töökaaslastel. Aga ei! Kui vaja, siis tuleb ükskõik mis ajal tööd teha. Olen ka öösel kuni varajaste hommiku tundideni raadiomajas tööd teinud. Kõige raskem hetk oli u kella kahe aeg. Sel hetkel sundis küll tööd tegema ainult see teadmine, et hommikuks kella kuueks peab ettevõetud töö tehtud olema. Kolme-nelja ajal läks suurem uni ära kusjuures. Aga see selleks...
Lõpetan tänase postituse meenutusega lapsepõlvest, kus ema sõnul ma olin aidanud alati naabreid töö tegemisel (näiteks briketi tassimisel) ja samal ajal ikka ja aina laulnud: "Kes ei tööta, see ei söö!" =)

Sildid: ,

Oh aegu ammuseid


Vahest satuvad vanad pildid kätte ja mõtlen, et aeg lendab ikka jube kiiresti. Nii kiiresti, et kurb hakkab kohe! Neid vanu pilte vaadates tahaks aega tagasi keerata ja kõike seda uuesti läbi elada. Siin on teile üks pilt, mis Rakveres digikale ette jäi! Siit ka teile, lugejatele küsimus - kes need põngerjad pildil on? =)

Sildid:

Minust sai lapsehoidja!

Minust on saanud, endalegi ootamatult, lapsehoidja! Küll vähekest aega, aga siiski. Täna läheb kolmas ja ühtlasi viimane päev! Pean ausalt tunnistama, et viimati hoidsin ma väikest last nii pikalt vist alles siis, kui ma ise teismeline olin ja õde minust 6a nooremana hoolitsemist vajas. Õnneks või kahjuks on poiss, kellel ma silma peal hoian, juba 8 aastane ja käib iseseisvalt koolis, nii et sellevõrra on mul kergem. Ja nüüd, kus poiss on kooliteele saadetud, teen aega siin parajaks, et tööle minema hakata. Tavaliselt ma magan veel sellel ajal hoopis ega viitsi/suuda üles end ajada, kuigi äratus on kell 8. Uni on lihtsalt nii magus... Uus kogemus, või õigemini vana traditsiooni meeldetuletus oli täna seegi, kui sõin hommikusööki. Muidu söön alles kella 12 aeg töö juures!
Eile koos poisiga õpitud luuletuse võin teile aga kah soravalt ette kirjutada... :)

Kevad tuleb,
tali läheb,
vulisevad ojad!
Päike juba pilveserval
soojalt, soojalt särab!
Sinilill see põõsa varjus
ärganud on juba.
Puud ja põõsad hiirekõrvus
sosistavad "Kevad"!

Sildid: , , , ,

Vana hea tetris

Kes see ei oleks kunagi mänginud sellist mängu nagu tetris? Usun, et kindlasti on enamus oma elu jooksul kasvõi korra seda proovinud. Kas siis elektroonilise mänguasjaga või arvutis monitori ekraanil või hoopiski mobiilis... Minul aga möödusid väiksena vahepeal kõik õhtud tetrist mängides. Hiljuti leidsin selle mängu kuskilt kapi nurgast üles ja tuletasin meelde, mis see mäng endast kujutas... Peab mainima, et tore oli! Ja mu vorm polnud ka väga eriti kuhugi kadunud! :-)

Sildid:

Jehhuu! Ma võitsin!

Seda ei juhtu tihti, kui õnn ka mulle naeratab, aga täna see juhtus! :))
Helistati Delfi esindusest ja öeldi, et ma olen võitnud Smilersi DVD+CD plaadi "Esimene Eesti tuur".


Tegelikult, tuli välja, et võitsin selle juba eelmise aasta numbri sees, aga varem ei saadud millegi pärast minuga ühendust, huvitav küll miks? Aga see selleks, rõõm on ikka ühtemoodi suur, vahet pole, kas praegu või siis kuu aega tagasi! (A)
Nüüd võiks veel seda ka meelde tuletada, et Smilers on viimaste aastate üks lemmikartiste mul olnud, nii et ma olen lausa sõnatu!

Tegelikult olen ma mänginud igasuguseid mänge, aga siiamaani pole taolistes mängudes võitnudki! Aga näed sa - pime kana leiab ka tera!
Hetkel meenub kolm märkimisväärset võitu, mille üle ma olen rohkem kui lihtsalt rõõmus olnud:
Esiteks sai kunagi lapse eas helistatud Rakveres kohalikku raadiosse ja mingis mängus mingile küsimusele õigesti vastatud. Selle eest võitsin paki kohvi, vist oli Löfbergs Lila!
Teiseks sai kunagi suvel Pärnu rannas korvpalliga vaba viske joonelt korvi visatud. Täpse viske eest võitsin kannu õlut! :)
Kolmandaks sai, mõni aasta tagasi, elus esimest korda ammuga lastud! See juhtus Roheliste rattaretkel! Ja tänu algaja õnnele panin võistluse kinni, võistlejaid oli vähemalt kümmekond ning võidu eest sain koti täie toidukraami, mis kulus rattaretkel hädasti marjaks ära! Kuna finaalis võitsin väga napilt üht tütarlast, siis lohutuseks andsin tallegi ühtteist võidetud kraamist, sest ma olen lihtsalt hea inimene. Kahju ainult, et head inimesed tihedamini midagi ei võida!

Sildid: , , ,

Väikesed lapsed!

Olen alati arvanud, et väikesed lapsed on armsad! Nende mõttemaailm on nii huvitav ja omapärane! Aga nüüd, kus ma olen paar nädalat ühte blogi jälginud, olen väikestest lastest veel paremal arvamusel! :) Nimelt on võimalik aadressil martaest.blogspot.com jälgida ühe kahe aastase tüdruku elulugu. Kusjuures, lapse ema on eestlane ja isa vist ameeriklane(vabandust kui eksin), nii et väga huvitav on ema sissekandeid lugeda, kus on kirjas lapse öeldud lauseid, mis koosnevad nii ingliskeelsetest kui ka eestikeelsetest sõnadest. Lapse ema kirjutab veel samas, kuidas laps mingeid uusi sõnu ja kombeid õpib jne... Ehk ühesõnaga, meeldejäävaid hetki 2 aastase tüdruku seiklustest!
Nalja saab! Naerda saab! Huvitav on jälgida, kuidas väike armas laps sirgub ja areneb. Soovitan soojalt ka kõigile teistele lugeda! :)

Sildid: ,