Kes ei tööta, see ei söö

Oh heldene aeg!
Vot selliste sõnadega pole ma küll veel ühtegi oma postitust alustanud. Aga praegu on mul selline tunne, kus tahaks kahe käega peast kinni võtta ja appi karjuda!
Tegelt ei midagi väga katastroofilist. Mõtlesin terve päev lihtsalt, et tahaks sellest ja teisest blogida, aga polnud aega ja nüüdseks hakkab mu mõtetelaegas juba üle ääre ajama ning ei jõua ja ei taha ja ei viitsi lihtsalt täna mitte midagi varasematest mõtetest rääkida. Tänasele päevale pani punkti aga hoopis poole tunni tagune telefonikõne töö juurest. Nagu eeldada võib, siis sellisel kellaajal tulev kõne töölt ei saa tähendada mitte midagi head. Ja nii ma siis rippusin paarkümmend minutit telefoni otsas vahelduva eduga, püüdes olukorda parandada, aga telefoni teel seekord suurt abi minust polnud. Olin võimetu! Teate, kui vastiku enesetunde see tekitab, kui teate, et suudaksite probleemi lahedada kohapeal, aga telefoni teel mitte? Prrr... Ma ei imesta, kui unemati mind täna öösel tööle viib... Kuulasin ka just mõni minut tagasi raadiost, kuidas saatejuht vabandas kuulajate ees tehnilise viperuse pärast... Seda ei olnud üldse meeldiv kuulda. Kurb!
Aga nu raskused on selleks, et neid ületada. Seekord ei saanud hakkama, aga see-eest oli väike õppetund! Õnneks ei olnud midagi nii hullu, et oleks pidanud praegu jalad kõhu alt välja võtma ja töö juurde tormama. Aga ka selliseid olukordi on ette tulnud. Siiski mitte minul, vaid töökaaslastel. Aga ei! Kui vaja, siis tuleb ükskõik mis ajal tööd teha. Olen ka öösel kuni varajaste hommiku tundideni raadiomajas tööd teinud. Kõige raskem hetk oli u kella kahe aeg. Sel hetkel sundis küll tööd tegema ainult see teadmine, et hommikuks kella kuueks peab ettevõetud töö tehtud olema. Kolme-nelja ajal läks suurem uni ära kusjuures. Aga see selleks...
Lõpetan tänase postituse meenutusega lapsepõlvest, kus ema sõnul ma olin aidanud alati naabreid töö tegemisel (näiteks briketi tassimisel) ja samal ajal ikka ja aina laulnud: "Kes ei tööta, see ei söö!" =)

Sildid: ,

Elamusterohke nädalalõpp

Neljapäeval oli mul üle pika aja üks väga kahtlane kõne. Helistas keegi naine ja väitis, et ta helistab kuskilt politseist ja ütles, et oleks vaja, et ma Pärnu mnt Politseimajja tuleksin (vana Kalevivabrik). Päev ega kelleaeg polnud oluline. Kuna mul nädalalõpp oli planeeritud juba, siis valisin ajaks tänase päeva ja õhtuse kellaaja, kell 17. Kõne ajal küsisin ka, kuhu ma täpsemalt täna tulema pean ja misasjus. Esimesele küsimusele sain ammendava vastuse, aga teisele vastati, et kui tulen, siis näidatakse ja räägitakse. Mida näidetakse ja miks on minuga vaja millestki rääkida, jäigi mul segaseks. Ja miks üldse helistatakse mulle politseist, mitte ei saadeta postiga kutset koju? Hämming tekkis mul aga juba enne kõne vastuvõtmist, sest tegemist oli salastatud numbriga! Kas keegi tegi mulle tüngakõne, või helistabki politsei salastatud numbriga, selgub juba täna õhtul.
Õhtul sai käidud korvpalli mängimas, nagu ikka neljapäeviti. Märkimisväärt on aga fakt, et sai mängitud kolm mängu kaks kolme vastu. Ja mina koos endise korterikaaslasega kahekesi mängides võitsime 2 mängu kolmest! Rahulolu missugune!
Reedel oli mul aga nii lühike tööpäev, mille sarnast ma ei mäletagi. 2,5h pikkune tööpäev tundus olematuna, kuigi veidi jõudsin selle ajaga ka tööd teha. Põhjus, miks nii vähe reedel tööl viibisin, oli see, et vend sai haiglast välja ja oli vaja Rakverre ta sõidutada. Lõpuks kujunes see peaaegu nagu pere kokkutulekuks, kui haigla ette kogunesid ükshaaval ja erinevast ilmakaarest isa, õde, mina ja lõpuks haiglahoonest vend.
Õhtu jätkus ühelt poolt positiivselt, teiselt poolt negatiivselt. Negatiivne oli see, et ilm keeras ära. Vihma hakkas päris tugevasti sadama! Üldiselt mul aga vihma vastu midagi ei ole, nii et pikemalt ei virise. Positiivseks tegi aga õhtu loomulikult Kiisu tulek Tartust bussiga nädalavahetuseks Rakverre!
Emotsionaalselt viis mind laupäeval endast aga täiesti välja meie oma film Klass. Üheltpoolt tagantjärele mõeldes võib muidugi öelda, et väga hea film, eriti eesti filmi kohta. Tundub väga reaalsena, mitte nagu enamus filmid, kus pingutatakse igas olukorras üle, nii näitlejate kui stenaristi poolt. Lõpp oli sellesmõttes õiglane, et halvad said väärilise karistuse, aga ei... Film paneb tõsiselt mõtlema, et kas sellist elu me tahamegi? Milleks on vaja vägivalda? Ma vihkan vägivalda! Üks asi on lihtsalt lõõpimine ja norimine, aga vägivallast ma aru ei saa... Ja ma ei suuda rohkem sellele filmile mõeldagi, lähen taas endast välja!
Peale seda filmi ma arvasin, et see õhtu ma enam ei naerata, aga õhtune teatrietendus Kuidas elad? ... Ann?! oli nii hea, et olin õhtul taas hea tuju etalon ise! Soovitan seda etendust kõigile, nii vanadele kui noortele, nii teatrisõpradele kui -vaenlastele! Väga huvitavalt oli ka publik etendusega seotud! Ja lõpuks saan ka omaette muheleda, et sain renoveeritud Rakvere teatris ära käidud!
Aga teatriskäik ei hõlmanud endas ainult etendust, vaid ka mobiili ärakadumist. Etenduse algul paluti mobiilid välja lülitada, nii ma siis tegin (tegelt panin hääletu peale litsalt) ja siis ma tundsin, et ma ei saanud mobiili korralikult taskusse tagasi lükatud. Aga ma jätsin mobiili rahulikult sinnapaika, teades, et ega ta kuhugi vahepeal ei kao ja asusin etendust jälgima. Etenduse vaheajal kohvikus aga avastasin, et mobiili taskus ei olegi.Õnneks saali tagasi minnes oli mobiil endiselt põrandat kaunistamas, minu istmest ühe koha võrra eemal. Seekord lõppes mobiili kadumine õnnelikult.
Pühapäevast meenuvad vaid negatiivsed elamused. Esiteks see, et pidin katuselt antenni ja toru alles tuues peaaegu alla lendama. Teiseks see, et tegin oma igapäevase jope katki ja määrisin mingi möginaga ära! Kolmandaks see, et pidin Kiisut jälle bussi peale saatma, teadmata, millal teda taas jälle näen. Ning lõpetuseks avastasin veel enne Tallinna sõitmist, et mu mp3-mängijal on aku tühjaks saanud ja nii palju siis muusika kuulamisest bussisõidu ajal. Aga tegelikult meenus mulle just, et ma polegi oma suht uuest mp3-mängijast midagi maininud. Kel huvi, siis riista täpsem mudel on Acme V-200X. Ise olen siiamaani väga rahul selle ostuga (mingi kuu aega olen seda juba mängitanud).

Sildid: , , , , , , ,

Alati on miskit uut!

Värsked uudised:
  • Nädalavahetus sai Tartus Kiisu juures kenasti mööda saadetud ja pühapäeval Tallinna koju naasetud
  • Pühapäeval külastasime Kiisuga näitust "Imelised elusad ämblikud", kus sõna "elusad" tundus lõpuks kahtlasena, kuna ükski ämblik ei liigutanud "varvastki". Küll aga muutis minu uskumist kohalik töötaja, kes püüdis üht suurt ämblikku omale kätte võtta, mis aga kahjuks ebaõnnestus. Aga vähemalt ma nägin siiski, et ämblik on elus ja liigutab. Üks skorpion oli aga küll aktiivne, nagu minagi(tähtkujult skorpion)
  • Avastasin eile tööl, et uut tööd tuleb nii palju peale, et ma ei jõua vanu asju äragi enne teha/parandada. Täitsa jama!
  • Täna õhtul lähen Saku Suurhalli BC Kalev/Cramo ja BC Siauliai (Leedu) omavahelist korvpallimängu kahe sõbraga, Pauli ja Margusega vaatama. Kel huvi, liitugu!
  • Alates homsest on mul uues elukohas nüüd ka korterikaaslane - Marjaliisa, elu peaks muutuma seega vähe huvitavamaks. Nii ma vähemalt loodan
  • Edasi lükkunud Lembitu soolaleiva pidu eelmiselt kolmapäeval selle nädala kolmapäevale, lükkub veel nädala võrra edasi
  • Laupäeva hommik algab mul Tallinnas töiselt, mis ja kui kaua täpselt plaanis, veel ei tea. Igatahes tahaks laupäeval veel ka Rakverre jõuda
  • On võimalus, et olenevalt ilmast ja muudest teguritest tulevad vanemad mulle pühapäeval Tallinna külla

Sildid: , , ,

Kuu ei ole päike!

Vähe sellest, et mul kodus on praegu käed-jalad tööd täis, algas ka töö juures uus nädal töötähetunni all. Ja nii tõenäoliselt nädala lõpuni. Töö juures käib uue foonika ehitus, kodus aga suured koristustööd, ilma milleta seal uues kohas poleks võimalik lihtsalt normaalselt elada. Remondist ärme veel räägi, selleni ma jõuan vast novembris-detsembris heal juhul. Praegu on kodus ka gaasipliidi ja pesumasina paigaldamisega omajagu pusimist. Aga hoolimata sellest, et mul nii kodus kui tööl kiire on, jõuan ikka natukeseks aja maha võtta ja blogisse midagi kirjutada (see oli nüüd kivi Pauli kapsaaeda :P ).
Aga järgmine lõik on pühendatud minu Kiisule. Sest täna on möödas täpselt üks kuu päevast, mis ei unune mul iial. Tänu temale on mu viimane kuu olnud täis rõõme. Vahest ka natuke kurbust, aga see jääb rõõmuhetkede varju. Kõik mis halb, see ununeb, kõik mis hea, püsib meeles. Tänan Kiisu, et mu ellu tulid! ;)

Sildid: , ,

Enne ja nüüd

Enne:
Tööpäev lõppenud, läksin koju. Panin arvuti käima, läksin internetti. Panin muusika arvutist mängima. Lugesin internetis saabunud kirju, käisin huvipakkuvates foorumites, rääkisin msnis poole ööni juttu. Ahjaa, ja vahel tuli meelde ka, et kõht on tühi ja vahest isegi viitsisin süüa teha...

Nüüd:
Tööpäev lõppenud, lähen teist tööd tegema. Koju jõuan alles pimedas. Koju jõudes panen arvuti käima ja muusika mängima. Läheks internetti, aga... internetti enam pole! Panen huvi pärast teleka käima, mida varem juhtus harva. Igavuse peletamiseks teen süüa. Isegi koristan vahest! Magama saan juba keskööst, rõhutan sõna juba!

Kokkuvõtteks:
Ilma internetita on ikka jube imelik olla. Alguses ei oskagi kohe midagi arvuti taga teha. Esimest korda üle ma ei tea kui pika aja juhtus eile selline imelik asi, et õhtul ei pannudki üldse enam arvutit tööle. Ei näinud nagu vajadust...
Ja nüüd on juba kolm nädalat täis, kus ma käin ka teist tööd tegemas, mitte igapäev, aga nii kui vaba aega leidub. See on väsitav, aga tasuv.
Ja miks mul on selline tunne, et elu läheb allamäge mul praegu? Internet võeti ära, oktoobrist võetakse ka elukoht ära, töökoht on veel alles...hmm, huvitav kui kauaks? Aga on üks põhjus, miks ma veel elurõõmus olen. Mõned teavad seda! =)

Sildid: , ,

Tööle! :)

Täna lubas lõpuks perearst mu üle kahe nädala taas tööle. Viimati olin tööl 30.jaanuaril. Selline tunne, nagu oleks puhkus kohe olnud, kuigi suht nigel puhkus! :) Nüüd aga igatsen sõpru ja töökaaslasi näha, korvpalli ja sauna ning kõike muud, mida olen pidanud seoses haigusega välistama. Just käisingi ühe sõbraga korvpalli vaatamas ja venna pool pannkooke söömas :)
Aga seda, et ma päris terve olen, ei saa kindlasti veel öelda...

Sildid: , , ,

18tunnine tööpäev

Nii, hommikul kell 9 jõudsin tööle ja nüüd olen ikka veel tööl! Ja kohe keeran siin tööl külje maha, et hommikul pool 9 ärgata ja uut tööpäeva alustada. Kas pole mitte töine elu! :P
Aga tegelt on lugu nii, et kella 16st läksin töö juures jõusaali, kella 17st sauna ja siis kell 19:30 hakkasin sööma koos mõne teise töökaaslasega, kell 20:00 vaatasin Pealtnägijat, kella 21:00st olin internetis ja suhtlesin sõpradega ning siis 22st kuni poole 2ni öösel oli see tööaeg, mille pärast ma nüüd siin olen, kus ma olen... :D
Ja praegu võiks nüüd isegi magama minna, uni juba tuleb lausa!

Sildid: ,

Toomapäev!

Head nimepäeva mulle! :)
Ja teile alates kella 20:36'st head talve algust!

Eile sai poodides ringi seigeldud, ja jõulukingid ära ostetud! Õnneks mul pole kombeks eriti jõulukinke teha, nii et need paar kohustuslikku kinki sain ikka ostetud. :)

Homme veel pisike tööpäev, enne nelja vaba päeva, seejärel 3 tööpäeva ja siis jälle 3 vaba päeva. Mis nii viga! :P

Oi, aga ER aastapäevapidu oli tore, toredam kui ma arvasin. Ei jäänudki eelmiste aastate omadele alla. Sai suurepäraseid suupisteid söödud, sai veini joodud, sai tantsitud, sai end täitsa vabalt tuntud! Isegi ülikond tundus lõpus mugav seljas!

Laupäeval tuli sõbranna külla, keda polnud mitu kuud näinud. Tegime koos verivorste ja piparkooke! Mida veel jõulude aeg muud teha? :) Sama kaua polnud enne eilset näinud ka endist töökaaslast, kes oktoobri algul Göteborgi elama/tööd otsima läks. Rääkis kuidas Rootsis elu käib ja muust maast ja ilmast. Jah, tore on vanu sõpru üle pika aja taas näha!

Aga tegelikult ma ootan juba reedet, et näha parima sõbrannaga uut muusikali Tuhkatriinu! Eks pärast räägin ka, kuidas oli! Eelarvamusi veel ei ole! :)

Sildid: , , , , , , , ,

Neljapäev!

Oih, ongi neljapäev juba või!? Küll see aeg lendab ikka kiiresti! Aga ehk oli see nädal selle põhjustajaks ka väike haigusepisik. Teisipäeval igatahes tööle ma ei jõudnudki ja eile läksin ka poolest päevast tööle alles. Eile õhtul aga oli jälle väike palavik üleval. Aga mis see väike palavik ikka suurele mehele teeb :P Igatahes täna lähen varsti korvpalli mängima, nagu tavaliselt igal neljapäeval. Homme on aga Eesti Raadio aastapäevapidu Draamatearis. Usun, et saab põnev olema! Aga mitte nii põnev, kui kahel eelneval aastal, ma arvan. Aga eks juba laupäeval olen targem ses osas. Kuna see suht pidulik sündmus ikkagi ja väike teatrietendus ka enne pidu, siis olen homme tööl ülikonnas! Ei mäletagi millal viimati ülikonnas tööl olin... :)

Aga põhjust on ka homme kurvastada, sest üks hea töökaaslane tähistab homme tööl oma viimast tööpäeva...nuuks :´(
Viimasel ajal on üldse kuidagi palju häid töökaaslasi ära läinud või siis töötuba vahetanud. Ei meeldi mulle see asi!

Sildid: , , ,