Meenutused Korkeasaarist

Oi, mis mul meelde tuli. Ma pole veel ühest huvitavast asjast pajatanudki. Nimelt loomaaiast. Ei, mitte Tallinna ega Raja talu ega mitte ka Elistvere loomaaiast, vaid Helsinki loomaaiast, mis asub Korkeasaarel.
Esimene positiivne asjaolu, mida teadsin juba enne loomaaeda minekut oli see, et loomaaed asub eraldi saarel. Ja tõesti, loomadel on seal hea elu. Osa saarest on kivine, nii et näiteks kitsedel ja ahvidel on seal hea ronida, tunda end koduselt, kui nii võib öelda. Loomadel on palju ruumi, mis on ka oluline. Ja loomad olid aktiivsed, mis oli peamiseks põhjuseks, et jääks hea mälestus. Erinevalt mõne teise inimesega, andsid mulle ussid ja teised paksunahalised hea elamuse. Paar kuud tagasi, kui Tallinna loomaaias näiteks käisin, siis seal madusid ei näinudki. Kasslased olid Helsinkis väga armsad. Meenub lõvi, kes pall suus ringi kõndis, vahepeal lausa ainult meetri kauguselt inimestest möödus ning meenub veel lõvikutsikas, kes teise palliga hakkas mängima.
Huvitavaks pidasin veel sedagi, et paljud linnulised, eesotsas paabulinnuga käisid seal saarel vabalt ringi, mitte ei olnud kuskil trellide taga. Ja paljusid loomi, kes olid trellide või klaasi taga, sai jälgida ülevalt poolt, kus ei olnud midagi vaatevälja segamas.
Nägi ka palju selliseid loomi, keda Tallinnas ei näe. Isegi üks põdraline läks mulle korda, mis siis veel pesukarust rääkida.
Aga eks igaüks otsustab ise, kui hea või halb Helsinki loomaaed on. Mulle igatahes meeldis väga. Lähiajal on plaanis ka Riia loomaaeda külastada, sest olen juba mitu positiivset vastukaja tuttavatelt saanud lühikese aja jooksul, kes Riia loomaaias käinud.
Võite lugeda ka lisaks, mida arvasid Helsinki loomaaiast Kiisu ja Margus.
Ja rohkem pilte loomaaias käigust näete ikka minu fotoalbumis!

Sildid: