Tasuta saab, aga ikka ei taha

Pöörduks oma jutuga taas tagasi eilsesse päeva, mil käisin korvpalli mängimas. Nagu teen seda reeglina igal neljapäeval. Viimasel ajal on aga kombeks saanud, et korvpalli mängureid jääb vajaka. Kui enne läbi inimesi ei helista, siis võib peaaegu kindel olla, et kohale ilmub vaid mõni üksik mängija. Terve see hooaeg on tegelikult nii kujunenud, et püsivaid kohalkäijaid oli vaevalt 5-6 ja ülejäänud tilkusid lihtsalt terve hooaja vältel, nii kuidas jumal juhatas. Kahju on selle üle eriti just sellepärast, et meil on võimalus kasutada korralikku spordisaali täiesti tasuta. Nii tervelt 6-7 aastat järjest juba, septembrist juuni kuu keskpaigani. Aasta-aastalt on aga püsivaid käijaid vähemaks jäänud ja igal aastal on seltskond mõne mängija võrra muutunud. Aru ma ei saa. Kas siis tõesti on raske leida need 10 inimest, kes enam-vähem koguaeg kohal käiks. Mõned inimesed maksavad selle eest, et saaks kuskil saalis korvpalli mängimas käia. Aga ega jah. Eks ta nii olegi. Tasuta asju ei võeta nii väga tõsiselt. Aga nii ju veetakse teisi alt... Ma arvan, et kui kõik sellel hooajal kasvõi korra mängimas käinud mängijad kokku lugeda, siis saaks kaks jalgpalli meeskonda kohe kindlasti kokku, pluss veel mõned varumängijad. Kõige kurvem kogu selle loo juures on see, et eile sain teada, et järgmisest hooajast on meil võib-olla see pidu läbi. Uskumatu! Mõned meist oleks nõus vast ka spordisaali kuskil üürima, aga kardan, et sinnapaika see mõte jääbki. Kas tõesti ongi siis korvpalliga ühelpool? Siis pean küll mingi muu spordiala enda jaoks leidma, kuigi olgem ausad - korvpall oli, on ja jääb üheks meelsaimaks spordialaks, mida harrastada.

Sildid: